Rabamatk

Stella Rebane, 9.a

Septembrikuus on sügis käes,

suvi läinud omas väes.

Tuleb võtta pikka sappa,

minna rada pidi rappa.

 

Astub jalg ja kummik lirtsub,

kanarbikus sitik sirtsub.

Vaatetornist ilus vaade,

justkui mõni loodusssaade.

 

Laudtee lõputuna näib

ja taustaks jutuvada käib.

Näed, jõhvikad ja vaevakased,

silmal üle käia lased.

 

Maitseb hästi rabavesi,

hõõrud külmetanud käsi.

Tahaks juba kuuma teed,

kuid oota natukene veel.

 

Loksud bussis kodu poole,

mõtted rändavad veel soole.

Kõht on täis ja tuju hea,

kodulinnas oled pea.