Karstiretkel

Kostivere kummaline maastik


    Meie esimene peatuspaik oli Kostivere asulas, kus asub lamedapõhjaline ja pinnavett neelav Suur kurisu, mille läbimõõt ulatub saja meetrini, laius 40 meetrini ja sügavus 3,5 meetrini ning mille juurest karstiala alguse saabki.

Kostivere asulas Suure kurisu juures

   Edasi jätkasime retke nn. Suurel langatusalal, mis oli võrreldes märtsiga üsna kuivaks jäänud, ent siiski oli mõnes kohas veel vett näha.

Veesilmad karstivormide vahel

   Suurel langatusalal sai näha mitmeid huvitavaid karstivorme, näiteks avatud lõhed, lahustunud ja viltuvajunud lubjakivi plokid, kivilaud, kivisild. Kõige meeldejäävaim oli neist kindlasti “karstiseen”, mis sai meie grupi ja teistegi poolt mitmeid kordi “ära vallutatud”.

Veel erinevaid pilte karstivormidest :



Veel määrasime karstivormide juures vee pH -d ja karedust:
Vee pH... … ja kareduse määramine

Loo autor karstikoopaid avastamas

  Karstivormide juurest liikusime edasi mahajäetud paemurdu, kus tõestasime soolhappega (HCl) lubjakivi olemasolu. Koolitarkus kulus marjaks ära - karbonaatsest kivimist hakkas happe toimel kohe eralduma süsihappegaasi.

Paemurrus Lubjakivi tõestamine soolhappega

Küsimus: Mitu järgnevas videos näidatud kividest osutusid lubjakivideks?
Videod avanevad Mozilla Firefoxis


Edasi tegime väikese peatuse Vana-Narva maantee silla juures.
Jõelähtme jõe säng sillalt vaadatuna