Endla

Mida rabas õppisime


   Rabas käies oli meil kaasas giid, kes rääkis meile rabast, raba taimestikust ja teadlaste poolt  läbiviidavatest mõõtmistest. Tema jutt oli enamikule meist uus ja huvitav. Giid seletas meile, et  raba ehk kõrgsoo tekkeks tuleb soomassiivil enne läbida veel 2 arenguetappi: madal- ning siirdesoo. Me võime küll öelda, et kõik sood on rabad, kuid kindlasti ei ole kõik rabad sood. Teisiti öeldes on vaid kõrgsood rabad. Raba on soo arengu lõppaste, mille pinnas koosneb peaaegu täielikult turbasamblast. Turbane pinnas on toitainete- ja hapnikuvaene, niiske ning happeline.
    Esmapilgul tundub raba vaene ja kasutu tühermaa, kuid ometi on tal oluline koht meie looduses. Nimelt on rabal (ka sool) oluline roll süsihappegaasi ümber töötamisel hapnikuks. Soid võime nimetada ka Maa kopsudeks ja puhta vee hoidlateks.
  Raba saab vajalikke toitaineid ainult vihmaveest. Sellistes rasketes tingimustes
TurbasammalTurbasammal










Sookail
suudavad vaid üksikud rabataimed vastu pidada. Mõningaid neist nägime ka matkal: näiteks sookailu, jõhvikat, turbasammalt, mis oli väga vesine ja vetruv, tupp-villpead, huulheina, kanarbikku, küüvitsat jt. Laudteel kõndides ümbritsesid meid kõikjal pruunikad laukad, millele annavad eemaletõukava värvuse orgaanilised ained. Rabavesi on pärit sademetest ja ta on hapnikuvaene kuna taimeosade lagundamine kulutab hapnikku. Vaatamata oma väljanägemisele on laukavesi puhas ja seda võib juua.

Laukad